1. Mis materjal on 7. klassi titaan?
2.Milline on 7. klassi titaani keemiline koostis?
Põhimärkused: Pallaadium on kriitiline legeerelement -selle olemasolu (isegi madalal tasemel) parandab titaanoksiidi kihti stabiliseerides oluliselt vastupidavust vesinikkloriidhappele (HCl), väävelhappele (H2SO4) ja teistele redutseerivatele hapetele. Lisandeid (nt Fe, O, C) kontrollitakse rangelt, et vältida korrosioonikindluse või mehaaniliste omaduste kahjustamist.


3. Mis on 7. klassi titaani kõvadus?
1. Lõõmutatud olek (kõige tavalisem)
Brinelli kõvadus (HB): 110–150 HB (kasutades 3000 kg koormust ja 10 mm läbimõõduga volframkarbiidkuuli).
Vickersi kõvadus (HV): 120–160 HV (500 g koormus, 10–15 sekundit ooteaeg).
Rockwelli kõvadus (HR): 70–85 HRB (B-skaala, pehmemate metallide jaoks) või 20–30 HRC (C-skaala, harvem lõõmutatud 7. klassi puhul).
2. Külm-Töötatud olek
Brinelli kõvadus (HB): 180–220 HB (mõõdukas külmtöö, pindala vähenemine ~20–30%).
Vickersi kõvadus (HV): 190–230 HV.
Rockwelli kõvadus (HR): 85–95 HRB või 30–35 HRC.
3. Peamised kaalutlused
Kõvadus on pöördvõrdeline plastilisusega: külm{0}}töödeldud 7. klass on kõvem, kuid vähem vormitav kui lõõmutatud materjal.
Võrreldes teiste CP titaani klassidega: klass 7 on karedusega sarnane klassi 2 kõvadusega (lõõmutatud: ~ 120–140 HB), kuid on pallaadiumi lisamise ja rangema lisandite kontrolli tõttu veidi kõvem kui klass 1 (lõõmutatud: ~ 100–120 HB).
Kõvadusväärtused ei ole ette nähtud suure{0}}kulumise jaoks-7. klass on valitud korrosioonikindluse, mitte kulumiskindluse jaoks. Kulumisohtlikul-kasutamisel eelistatakse kõrgema legeerivusega titaanisulameid (nt Ti-6Al-4V) või pinnatöötlust (nt nitridimine).







